Kutsehariduse kvaliteedi hindamine

Kutseõppeasutuse seaduse 2019. aasta muudatused määravad kindlaks uued põhimõtted õppeõiguse andmisel ja kvaliteedi hindamisel. Kutseõppe õppekavarühmades, mis aastatel 2011–2018 said akrediteerimisel kuueaastase tulemuse, loetakse õppeõigus tähtajatuks.

Tähtajatu õppeõigusega õppekavarühmad läbivad kvaliteedihindamise vähemalt kord kuue aasta jooksul. Kvaliteedihindamine on kujundav hindamine, mille eesmärk on toetada õppimiskeskse koolikultuuri arengut ning suurendada kutsehariduse usaldusväärsust. 

Kui õppekavarühmal on tähtajaline õppeõigus, tuleb tähtajatu õiguse saamiseks läbida kordushindamine. 

Õppe avamiseks uues õppekavarühmas tuleb koolil läbida esmahindamine.

Haridus- ja teadusministeerium on andnud HAKA-le kutseõppe esma- ja kordushindamise ning kvaliteedihindamise korraldamise õiguse. Seega vastutab HAKA kahe kutsehariduse välishindamise liigi eest:

1. esma- ja kordushindamine õppeõiguse andmisel – see on vastavushindamine, mille eesmärk on hinnata, mil määral on täidetud õigusaktidest tulenevad nõuded;
2. kutseõppe kvaliteedi hindamine – see on kujundav hindamine, mille eesmärk on anda koolidele soovitusi kvaliteedi edendamiseks.

Tutvu ka 2018. aastal koostatud kutseõppe kvaliteedi hindamise kontseptsiooniga siin.

Perioodil 2023- 2029 viiakse Kutsehariduse kvaliteedi hindamise tegevusi ellu „Toetuse andmise tingimuste tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+„ raames. Lisainfo projekti kohta.